Uppsala Maja asub ühes Tartu vanimatest säilinud puitmajadest, mille kohta on andmeid 18. sajandist. Sellest ajast on säilinud maja põhjapoolse osa all olev võlvitud kelder. Hoone põhjaosa ehitati ilmselt 17. sajandi lõpul, kuid Põhjasõjas sai see kannatada. Dendrokronoloogilise uuringu tulemusena määratleti maja vanima osa ehitusaastateks 1750-ndad.
Aastatel 1777–1783 tehti juurdeehitisi, kasutusele võeti ärklikorrus. 1828. aastal rajatud juurdeehitistega omandas maja tänapäevased mõõtmed. 19. sajandi lõpu poole ehitati maja lõunaossa lihapood. Hoonet on osaliselt ümber ehitatud pärast 1937. aasta tulekahjut. Praegusel kujul on Uppsala Maja tüüpiline 18. sajandi kodanikumaja: mansardkatusega ühekorruseline ehitis.
Sajandite vältel vahetusid krundi ja sellel asuva elumaja omanikud sageli: hoones elasid eri aegadel õuekohtu sekretäri, sadulsepa, relvasepa, rätsepmeistrite, rentmeistri, ülikooli pedelli ja kantseleiassessori perekonnad. 19. sajandi algusest paiknesid majas ka üürikorterid üliõpilastele.
1940 hoone natsionaliseeriti. Nõukogude perioodil olid majas korterid ning peremeheta hoone hakkas lagunema.
1996. aastast asub hoones sőpruslinnade külalismaja – Uppsala Maja. |
|
|
